KÜLLI KOPPELMAA
Septembris alguses toimus Türgis kunstiõpetajate viis päeva kestnud maailmakongress, kus oli ligi 400 osavõtjat 40 maalt. Eestist võttis rahvusvahelise kunstihariduse ühingu InSEA korraldatud kongressist ainsana osa Aruküla põhikooli kunstiõpetaja Tõnu Talve.
„Olen viimased kakskümmend aastat osalenud kunstiõpetajate kõikidel Euroopa ja maailmakongressidel, kus on koos kunstiõpetajad, mänedžerid ja teised kunstiõpetusega seotud inimesed. Kongressile pääsemiseks on vaja ette valmistada kava oma õpilaste silmapaistvamate töödega, mis võiksid huvitada ka kolleege kogu maailmast,“ rääkis Aruküla kooli kunstiõpetaja Tõnu Talve.
Ta selgitas, et kongress koosneski esitlustest: „On neid õpetajaid, kes tulevad kongressile lihtsalt tutvuma ja teisi kuulama, kuid enamus osavõtjaist teevad ka ettekande. Selleks on igaühel aega 15-30 minutit.“
Aruküla kunstiõpetaja jutustas, et vaatas kongressil nii paljusid ettekandeid, kui vähegi jõudis: „See on vajalik, et olla kursis, mis mujal maailmas tehakse. Kõiki ettekandeid näha polnud võimalik, kuna paralleelselt oli sadu esitlusi. Kuid igal hommikul olid kogu kongresskonnale valitud peaesinejad, samal ajal teisi esinejaid polnud. Oli väga põnev, kunstiõpetus on väga mitmetahuline. Ühe peaettekande tegi Soome-Ameerika kunstiõpetaja, nelja lapse ema, professor Mira Kallio-Tavin. Tema sõnum oli, et pöördugem tagasi oma rahvuslike traditsioonide poole.“
Tõnu Talve osales kongressil ka ise ettekandega. Tema esitlus koosnes üle 12 minuti pikkusest videost, mis koosnes lisaks inglisekeelsele ettekandele peamiselt fotodest tema kunstitundidest ning õpilaste töödest. Suur osa neist olid Aruküla põhikooli õpilaste joonistused, maalid, akvarellid. Video aitasid kokku monteerida Aruküla kooli õpilased.
Oma ettekandes võrdles Tõnu Talve õpetamist erinevates koolides – lisaks Aruküla koolile on ta õpetaja ka ühes vene õppekeelega koolis: „Minu ettekanne käsitles probleeme ja sarnasusi kunsti õpetamisel koolides, kus on erinevad mentaliteedid ja hoiakud.“
Ta rääkis videos, kui viis aastat tagasi alustas venekeelses koolis õpilaste ja kolleegidega vestlusi nende emakeeles, siis üha enam on hakanud nad suhtlema eesti keeles. Kuigi vene noored oskavad tema hinnangul eesti keelt juba üsna hästi, siis olgugi, et Eestis on eesti keel ametlik riigikeel, on tema mitmete vene kolleegide eesti keel siiani nõrk.
Oma õppemeetodeid tutvustades nimetab Aruküla õpetaja olulise lisajõuna muusikat. Ta märkis, et kunsti õppimisel on suur abi, kui oskad mõnd pilli mängida. Esitluses olid ka fotod Aruküla kooli õpetajate ansamblist, kus Tõnu Talve mängib trumme.
Aruküla õpetaja kinnitas, et tema ettekanne leidis maailmakongressil hea vastuvõtu: „Valisime esitluse taustaks muusika koos õpilastega. Lisaks Eesti lauludele kasutasime Türgi rahvamuusikat – selgus, et täpselt sama lugu esitasid kongressi avamisel kaks kohalikku rahvamuusikut. Minu esitluses oli see pala kõige esimene ning Türgi kolleegid olid vaimustuses.“
Tõnu Talve on tänulik Aruküla koolile ja Raasiku vallavalitsusele, et on saanud aastaid kunstiõpetajate kongressidel käia. Ta kinnitas, et kavatseb osaleda ka edaspidi: „Järgmisel aastal saab rahvusvaheline kunstiõpetajate organisatsioon 70aastaseks. Loodan, et minu idee läheb käiku ning sellel puhul tuleb kongressil kunstiõpetajate loomingu näitus. Mitte kõik õpetajad pole tegevkunstnikud, kuid väga paljud meist on.“
Tõnu Talve astus kunstnikuna viimati üles tänavu suvel – poolteist kuud oli Saaremaa Kunstistuudios tema maalinäitus „Sireenid“.